Olen nende aastate jooksul pildistades puutunud kokku paljude erinevate inimestega, nähtud on igasugu erinevaid karaktereid ja ellusuhtumisi – eriti õnnelik olen aga kohtudes just selliste inimestega nagu seda olid Triin, Vambola ja nende vaimustavad kaks tütart, Tuule ja Liisi.
Lähtepunkt oli see sama lihtne – et saaks selle toreda pere koos pildile nii, et vanaemal oleks ka hea vaadata 🙂 Olgu siis öeldud, et ise loodan ma alati saada ka mõne sügavama pildi, mida oleks tahtmine suurelt seinale pärast panna.
Kui esimest korda kõik kokku saime, et pildistamise ideid arutada, sai kohe selgeks, et võtame selleks terve päeva – sõidame linnast välja, naudime loodust, teeme pilti ja vahepeal teeme pausi ja kinnitame keha.
Täpselt nii läkski ja kuna tegemist oli ütlemata toreda ja meeldejääva päevaga, selgus lõpuks et ajast jäi isegi puudu. Südaöö kukkus, valgus sai otsa ja kui öö poleks peale tulnud, oleksime tõenäoliselt siia maani pildistanud. Need inimesed on nagu perepildistuse õpikust võetud modellid. Nii koostöövalmid, positiivsed, säravad ja sisukad… te vaid vaadake neid haldjalike karaktereid seal rannas – need poosid tulid pea et möödaminnes. Ainult ütle, suuna, anna vihjeid ja sealt tuli vastu. Oi kuidas tuli 🙂
Minu sügav lugupidamine ja tänu selle meeldiva päeva eest. Siiralt loodan, et suutsin ikka kogu selle soojuse pildile jäädvustada.
