See pildistus oli plaanis juba pikka aega ning iga kord, kui mõtlesime, et nüüd läheme ja teeme, oli Eesti ilmal meile jälle uus üllatus varuks. Teate küll, kuidas sel aastal selle suve tulekuga oli…
Päeva mille olime kokku leppinud, sadas lakkamata ning seekord kohe ei tahtnud minna ja end märjaks sadada lasta – samas kuna päev oli juba vabaks võetud ja õhtul sadu siiski lakkas, otsustasin, et lähen sõidan korraks külla, et kasvõi mõned kaadrid saada. Need kaks pilti eristuvad ka galeriis väga kenasti. See oligi siis umbes 25 minutit viimaseid valguskiiri…
Ühel heal päeval, aga enam ei sadanud, tuulega pidi sellest hoolimata toime tulema ja nagu hea kombe kohaselt asusime teele ja lootsime, et küll õiged võttekohad ka tee peale antakse.
Nii läkski – peatusime siin ja seal ning vana mahajäetud kasvuhoone oli nagu õnnistus.
Tänaseks on Mia juba pea kuu aega noor ning kõik on elurõõmu ja lusti täis.
Soovin Teile palju armastust ning hulgaliselt uusi teid, mida koos käia!
