Mul on lõpmata hea meel, et meie teed Elise ja tema imearmsate kaksikutega kohtusid. Elis ei olnud varem nii põhjalikul sessioonil käinud, mistõttu
rääkisime eelnevalt telefonis läbi võimalikult palju nüansse, et mõte saaks hahata harjuma, mis moodi see kõik välja võiks näha.
Kuna sessioon toimus Taevaskojas, oli algselt kindel plaan minna metsa ja teha terve sessioon suurte puude vahel. Tõepoolest on seal kandis Eesti ühed
ilusaimad metsad ja muinasjutulist pilti on lausa võimatu mitte teha. Päev enne sessiooni sõitsin Taevaskotta ja valisin isegi sobiva metsa välja.
Kui aga sessioonipäev kätte jõudis ja autoga nende maja ette sõitsin, avanes mulle lihtsalt imeline vaade kõrval olevasse aeda…
Siis kohtusin Elisega ning kui nägin, kui imearmsalt olid nad kõik ennast riietanud, sai mulle selgeks, et on aeg improviseerida.
Metsapildid jäid ootama järgmist korda ja kuna Elisel ei olnud tegelikult ka kinnisideed, et need pildid peavad olema metsas tehtud, julgesin võtta vastu
otsuse, et jäämegi siia. Nii käisimegi mööda aeda ja korjasime üles nii palju pilte kui jõudsime ja jaksasime.
Koostöö kogu seltskonnaga oli suurepärane – Elis oli kaasa kutsunud terve plejaadi assistente, kes kandsid lapsi sinna kuhu vaja
ning aitasid minul valgust hoida seal kus vaja. Selline ettevalmistus ja pühendumine annab tohutult palju uusi võimalusi saada omanäolised pildid.
Päev oli pilvine, mis tähendas minu jaoks võimalust kasutada lisavälke ja luua ise sobilik valgus.
Vaadates allolevat galeriid, soovin südamest, et kõik väikesed ja suured pered leiaksid selle aja ja võimaluse selliseks fotosessiooniks.
Lapsed on võrratud ja nagu näha juuresolevalt pildilt, suudavad emad kogu selle kullakoorma all olla jätkuvalt võluvad ja naiselikud.
Suur, suur tänu, hea Elis, et võtsid selle aja ning usaldasid need kaadrid minule teha.
