See pulm oli minu jaoks ikka paras väljakutse. Peab alustama sellest, et kui Tarvo mulle helistas ja pulmast rääkima hakkas, ei olnud pildi tegemine üldse teema.
Oleme Tarvoga pea sama vanused ja tunneme teineteist juba lapsepõlvest alates. Seega on ta vägagi kursis, millega ma tegelen ning üldiselt omab head ülevaadet kõikidest minu hobidest ja oskustest. Selles pulmas pandi kõik need oskused proovile. Olin väga üllatunud, kui selgus, et ta ei tahagi minu käest pilte vaid minu roll oleks tol päeval olla pulmaisa. Alguses naersin suure häälega ja tegime veel selle üle koos oma pool tundi nalja, kuni lõpuks teatas Tarvo mulle, et no väga hea kui sa nõus oled!
Nagu korralikule pulmaisale kombeks, sain ka mina noorpaariga mitu kuud enne pidu korduvalt kokku, et kõik läbi arutada ja päev punkt-punkti haaval paika panna. Nii seal töö käigus lõpuks välja kujuneski, et kuna paaripanekul oli muusikuid ka vaja, oli Jaan jälle õigel kohal ja asi see paar lugu siis klarnetiga mängida ei ole ja sekka üks lugu laulda. Ning nagu juuresolevalt pildilt näha, sai ikkagi minust lõpuks ka fotograaf, kellele usaldati ilupiltide seanss teha. Pole seda ütlust kunagi kuigi tõsiselt võtnud, aga tol päeval sain aru küll, mis see väljend „mees nagu orkester“ endas kõik peidab. Päris karm tiitel on!
Graafik sai paika ja piltide tegemiseks jäi loetud arv minuteid. Noorpaari kindel soov oli teha pilti Tamme-Lauri tamme juures. Seal oleks saanud veel palju väga kihvte pilte, kuid olles esimesed klõpsud teinud, algas tõeline Lõuna-Eesti padukas. Lihtsalt ei raatsinud esimesel kümnel minutil teha kohe trash the dress pilte ja otsustasime minna autosse varju. Teel Hinni kanjonisse saime veel rahet ja kohale jõudes istusime natuke aega autos, kuni suurem sadu üle jäi. Peab tõdema, et rahe jäi küll järgi, aga vett tuli ikka ja kuna kell tiksus armutult otsustasime, et läheme siis teeme vihmaga. Pildid peab ju kätte saama. Nagu ikka, sadu jäi üle siis, kui oli vaja hakata peokohta sõitma.
Arvestades kõiki tingimusi, olin ma saadud kaadrite üle õnnelik ning juba oli kõrvus mitte niiväga rahustav pulmaisa hääl: „Nüüd see siis kõik alles algab.“
… Oli täiesti suurepärane päev!
