Rahvusmeeskoori juubelihooaeg on tulemas ning tagumine aeg oli teha uued esinduspildi, mis annaksid edasi selle koori laia haaret ja kaasaegsust.
Minu jaoks tähendas see kõigepealt tõsist ettevalmistustööd – ennekõike just võttepaiga leidmise osas. Välistasin enda jaoks kohe kõik klassikalised lavad ja standardlahendused.
Kuna tegemiset on Rahvusmeeskooriga, siis vähemalt mõnel pildil soovisin kasutada ka meie lipuvärve.
Kaks päeva käisin linnas katuseid mööda, et leida see hea ja õige koht, mis oleks piisavalt ruumikas ja teist moodi võttenurgaga. Nii sattusingi Telia uude majja.
Alguses mõnevõrra skeptilise hoiakuga naisterahvas lubas siiski anda edasi minu kontakti majahaldurile, kes hiljem ühendust võtab.
10.05.19 on marginaalse tähendusega kuupäev ja see päev jääb meelde elu lõpuni. Seda kõike on raske lühidalt kokku võtta, kuid laias laastus kõlaks see nii…
Hommikul ärgates teatas mulle minu teine pool, et nüüd on vaja minna haiglasse, sest laps hakkab sündima. Haiglasse jõudes helistas majahaldur ning selgus, et parim aeg maja üle vaadata on just nüüd. Kuna haiglas oli kõik kontrolli all, leppisime kokku, et käin vaatan maja üle ja tulen siis kohe tagasi. Paar tundi põhjalikku ekskursiooni ja olingi tagasi haiglas. Kell 23:31 sündis meie poeg.
Majahaldur Martin on aga mees, kelle ees teen mina ning kogu Rahvusmeeskoor sügava kummarduse. Mees, keda soovitaksin iga tiimi koosseisu, sest nii abivalmit ja suure südamega inimest on igale poole vaja. Mitte miski polnud võimatu – kõik minu soovid ja ideed said teostatud. Nii saingi pildistada 15. korruselt alla parkla katusele. Sama lihtsalt lahenes meeskoori kõrvalmaja katusele liigutamine, et saaks ühelt katuselt teisele pildistada. Eelmine õhtu kohapeal käies, pilte planeerimas, oli katusele pargitud auto. Olin mures, et mis siis saab, kui hommikul see veel seal on. Oligi – aga üks kõne Martinile ning kümne min. jooksul oli auto teisaldatud. Veekraan keerati parkla nurgas ka lahti, et kuuma käes seisvad mehed vastu peaksid. Suur tänu, Martin ja järgmiste suurepäraste väljakutseteni.
Pildistasime 21.05.19. Lubatud oli pilves ilma ja vihma, kuid selle asemel saime hoopis terava keskpäeva päikese, mis tegi pildistamise oluliselt keerulisemaks.
Minu teine sügav kummardus kuulub aga Teile, Rahvusmeeskoori mehed. Tänan Teid hea koostöö, kannatlikkuse ja usalduse eest. Kolm ja pool tundi kõval pinnal päikesesse vaadata on väljakutse ka kõige vapramatele.
Kokkuvõttes olen ma tulemusega väga rahul. Eriline nauding oli leida tasakaal kõikides nendes diagonaalides ning seljatada väljakutse päikesevalguse kontrolli alla saamisel.
