| Marion tegi mulle komplimendi, olles käinud juba mõnda aega piilumas minu pilte. Ühel heal päeval saingi temalt ühe väga kõhkleva kuid ilusa mõttega kõne. Selgus, et tal on jäänud oodata uut ilmakodanikku veel pea paar kuud ja kuidagi tahaks seda perioodi oma elus jäädvustada. Kogemusi ju palju ei ole ja mehe tahaks nagu ka pildile saada ja üldse ei tea, kuidas selliseid asju tehakse 🙂 Õnneks tunnen ma Marioni juba palju aastaid ja tean, et tegu on väga vahva ja ettevõtliku neiuga ning pakkusin välja siiski need pildid ära teha. Siinkohal pean tänama meie mõlemi sõbranna Helenat, kes ütles, et tal on väga lahe suvekodu ja on valmis meile pakkuma seda pildistuskohaks. Seanss leidis aset mõni päev pärast jõule ja ausalt tunnistan, et mulle kogu see loodus ja ilm väga meeldis. Kui ilusa valguse sai puude vahelt ja kuigi lund tegelikult ei olnud, oli siiski loodusel väga mõnusalt karge ja teistmoodi tonaalsus. Ma oleks sinna jõe äärde jäänud veel tundideks jäädvustama kõike seda mida seal meile pakuti, kuid miinuskraadid tegid ikkagi oma töö ja pidime modellid panema sooja. Ja keda huvitavad need pilved, mis nii madalal hõljuvad, siis veel üks tänu läheb Helena suvila naabritele, kes parasjagu lõket tegid ja minu familjaarsete soovidega suurima hea meelega kaasa tulid. Nii nad siis kudrutasidki suitsupilvede vahel. Priit ja Marion on tõeliselt armas trio ning mul on hea meel, et sain selle ajahetke nendega koos veeta. |
